Valitsuse koosolek
- Õpilased otsivad infot selle kohta, kuidas valitsus töötab.
- Õpilased väitlevad eelarvekärbete üle ning üritavad põhjendada, miks nende valdkond peaks saama just sellise summa, nagu vaja on.
Õpetaja jagab eelnevalt välja ülesande lugeda ja uurida valitsuse töö ja erinevate ministeeriumite kohta. Klassi suurusest ja valitsuskabineti suurusest tulenevalt tuleb klass jagada kolmestesse või neljastesse gruppidesse. Õpilased peavad enda seast valima ühe, kes on minister ning teised on tema nõunikud.
Õpetaja valmistab klassiruumi ette niiviisi, et tekiks üks suur koosoleku laud. Kõik valitsuskabineti liikmed peavad laua taha ära mahtuma.
Õpetaja valmistab iga ministri jaoks ette ka nimesildi.
- Kõik ministrid istuvad kabinetilaua taga. Nõunikud istuvad ministrite selja taga, et neile nõu anda. Igal ministril on 4-5 minutit aega, et esitleda oma vastutusvaldkonda ning milliseid kärpeid on nad valmis tegema, samal ajal säilitades oma põhiliste kohustuste täitmise. Samuti võivad ministrid välja tuua viise, kuidas tulusid suurendada.
- Pärast iga esitlust võivad teised ministrid küsida kuni kolm küsimust. Seda modereerib peaminister, kelleks võib olla nii õpetaja või ka mõni teine õpilane. Ainult ministritel on lubatud koosolekul rääkida, nõunikud võivad sosistada ministritele küsimusi.
- Pärast ettekandeid tehakse kokkuvõtte ning on tõenäoline, et kulud ületavad tulusid. Peaminister modereerib järgnevat debatti ja hääletusi, et leida plaan, kuidas jõuda tasakaalus eelarveni.
Grupid võivad saada hindeid nende esitluse taseme ja aktiivsuse eest tunnis.
Ettenägematute asjaolude tõttu on riigitulud üheks eelarveaastaks vähenenud umbes 10-kordselt (nt Eesti riigieelarve on 9,5 miljardist eurost 1 miljardi peale). Iga valitsuskabineti liige peab ette valmistama kriisieelarve, et täita ettenähtud kohustused, kuid samal ajal vähendada liigseid kulutusi.
Ei ole soovituslik praegune eelarve lihtsalt kümnega jagada, sest siis võib juhtuda, et ministeerium ei suuda täita ühtegi oma kohustust.
Näide:
Sotsiaalminister (vastutab nt sotsiaaltoetuste ja pensionite eest). Praegune eelarve on 3,6 miljardit (10-miljardilisest riigieelarvest). Kui küsida 360 miljonit, siis tuleb kärpida peaaegu igaltpoolt – ei ole võimalik maksta pensioneid ega sotsiaaltoetusi). On võimalik küsida ka rohkem, kui sotsiaalministeeriumi proportsioon varasemast eelarvest, sest võib väita, et see valdkond on olulisem kui näiteks kaitsekulutused.