Raudne eesriie

Õppeaine: Ajalugu
Kokkuvõte: Õpilased üritavad mõista raudse eesriidega kaasnevat elukorraldust ja liikumispiiranguid. Õpilased kujundavad enda arvamust antud teemal arvamuskaalude meetodit kasutades.
Kestus: Kestus on 2x45 minutit.
Eesmärgid:
  • Õpilased otsivad informatsiooni raudse eesriide, Külma sõja ning teiste sarnaste näidete kohta tänapäeval.
  • Õpilased arutlevad kauba ja inimeste vaba liikumise positiivseid ja negatiivseid külgi (Euroopas).
Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab klassiruumi ette viisil, et oleks võimalik kasutada arvamuskaalude meetodit – klassiruumis peaks olema piisavalt vaba ruumi, et õpilased saaksid kahe seina vahel liikuda.

Kirjeldus:
  1. Õpetaja valib kaks õpilast, kelle ülesanne on käituda kahe inimesena, kes elavad raudse eesriide taga. Ülejäänud õpilased seisavad ruumi keskel reas imiteerides n-ö raudset eesriiet või piiri. Õpilastele antakse ülesanne mitte lasta kedagi läbi. Harjutus võib kesta umbes ühe minuti, pärast mida peaks õpetaja uurima õpilastelt, mis tunne see on, kui nad ei saa minna üle piiri teisele poole klassi.
  2. Õpilased jagatakse olenevalt klassi suurusest kolme kuni kuute gruppi. Igale grupile antakse erinev roll. Kui õpilased jagatakse rohkem kui kolme gruppi, võib rolle dubleerida.
    Esimese grupi ülesanne on otsida internetist informatsiooni raudse eesriide kohta ning osata seda klassile seletada – miks loodi füüsilised barjäärid inimeste liikumisele, kui efektiivsed need olid, kuidas töötas raudne eesriie siis, kui füüsilisi takistusi ei olnud.

Teise grupi ülesanne on kirjeldada elu raudse eesriide taga erinevate elualade esindajate näitel: muusikud, kunstnikud, sportlased, ärimehed, lihttöölised jne. Kuidas mõjutasid takistused nende elu?
Kolmas grupp peab leidma ja analüüsima liikumispiiranguid tänapäeva maailmas, õpetaja võib abistavate näidetena nimetada järgnevaid: Euroopa Liidu kodanik, kes elab riigis, kus ei kehti Schengeni ruum; Süüria põgenik; Mehhiko immigrant USA ja Mehhiko piiril.

Kõik grupid peavad ette valmistama vähemalt kuus väidet, mida õpetaja saab esitada hiljem arvamuskaalude meetodit kasutades.

3. Igal grupil on 5-10 minutit aega, et esitada oma ülesandele vastavad tulemused.

4. Arvamuskaalud: üks sein klassiruumis on märgitud kui “olen täielikult nõus”, teisel seinal on silt “ei ole üldse nõus”. Õpetaja seletab arvamuskaalude põhimõtet. Õpetaja hakkab esitama väiteid, mis on eelnevalt gruppide poolt ette valmistatud. Õpilased peavad valima oma eelistuse. Mida lähemale õpilane vastavale seinale seisab, seda rohkem on ta väitega nõus või mitte nõus. Õpilased peavad valima oma seisukohad vastavalt isiklikule arvamusele. Õpetaja palub iga väite juures mõnel õpilased oma seisukohta seletada.

Hindamine:

Aktiivset osavõttu võib premeerida, grupitööd võib samuti hinnata.