Paberraamatud vs e-raamatud
- Õpilased reageerivad tänapäeva ühiskonna probleemidele ja avaldavad oma arvamust.
- Õpilased arendavad koostööoskuseid, et lahendada probleemi ja et koostada argumente, et väljendada oma seisukohta.
Õpetaja otsib välja mõned raamatud ning vähemalt ühe e-raamatu.
- Klastrimeetodit kasutades palub õpetaja leida õpilastel kõik sõnad, mis seostuvad raamatuga. Õpetaja märgib kõik sõnad tahvlile. Õpilased võrdlevad, kas antud sõnad kehtivad nii paberraamatute kui ka e-raamatute puhul. Õpetaja küsib õpilastelt, millist raamatut nad viimati lugesid ning kas see raamat oli paberkujul või mitte. Õpetaja annab õpilastele paberraamatuid ning e-lugereid.
- Õpetaja jagab klassi nelja gruppi (ideaalis on grupis 6 inimest) ning palub õpilastel mõelda paberraamatute ja e-raamatute eeliste ja puuduste üle. Kasutatakse meetodit 6/3/5: kuus õpilast leiavad kolm lahendust viie minutiga.
Esimene grupp kirjutab üles paberraamatute eelised.
Teine grupp kirjutab üles paberraamatute puudused.
Kolmas grupp kirjutab üles e-raamatute eelised.
Neljas grupp kirjutan üles e-raamatute puudused.
Pärast viie minutit möödumist kogub iga grupi esindaja enda grupiliikmete ideed kokku. Iga grupp esitleb neid ideid kordamööda (üks eelis – üks puudus jne).
Näide:
Grupp 1 – Paberraamatute puhul pole tarvis akut või elektriühendust (eelis)
Grupp 2 – Paberraamatud võtavad kotis palju ruumi (puudus)
Grupp 3 – E-raamat on/võib olla tasuta (eelis)
Grupp 4 – E-raamat võidakse varastada (puudus)
3. Samad grupid peavad seejärel valmistama raamatule plakati, hoolimata sellest, kas tegu on paberraamatu või e-raamatuga. Oluline on, et plakatil oleks märgitud raamatu nimi, autori nimi, kirjastus, linn ja aasta, hind ning mingisugune illustratsioon. Õpilased esitlevad enda tehtud plakateid klassile, et igaüks saaks plakatit tutvustades sõna. Klass hääletab kõige inspireerivama plakati poolt.
Õpilased peavad kirjutama sõbrale kirja, kus nad arutlevad viimasena loetud raamatu üle. Samuti võib hinnata grupitööd ja/või plakateid.