Juhtumi uuring kõrghariduse rahastamise näitel

Õppeaine: Sotsiaalained
Kestus: ligikaudu 2 akadeemilist tundi
Eesmärgid:

Õppetegevuse valdkonnad:

  • suuline ja kirjalik suhtlus – kaasõpilase eesmärgistatud kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine, arvamuse avaldamine ja põhjendamine, kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine.
  • teksti vastuvõtt – eesmärgistatud lugemine ja kuulamine, kokkuvõte konkreetsest materjalist, kuuldu konspekteerimine, vajaliku teabe leidmine.
  • tekstiloome – loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt,  oma kogemusest artikli, uudisloo kirjutamine.
Kirjeldus:

Juhtum: Tasuline või tasuta kõrgharidus
Viimasel ajal on aktiviseerunud arutelud kõrghariduse rahastamise ja kvaliteedi teemadel. Eesti Tööandjate Keskliit esitas oma „Tööandjate manifestis 2011-2015“ ettepaneku muuta kõrgharidus tasuliseks, mida toetaks stipendiumide süsteem andekamatele või materiaalselt vähemkindlustatud peredest tudengitele. Eesti kõrgharidus muutuks nii konkurentsivõimelisemaks ning õppemaks paneks tulevased üliõpilased hariduse nimel rohkem pingutama.
Eesti Tööandjate Keskliidu vastu on Eesti Üliõpilaskondade Liit ning nende peamine väide on, et Eestis on Euroopa võrdluses ülisuur töötavate tudengite osakaal ning seejuures kulutavad Eesti üliõpilased vähim aega õppetööga seotud tegevustele.
Haridusministeerium tuli välja niinimetatud kõrgharidusmaksu ideega, mis tähendab seda, et praegu tasuta kõrgharidust saavad õpilased peaksid tulevikus väikese osa palgast maksma kõrghariduskassasse, mis kindlustaks tulevikuks tasuta kõrghariduse Eestis.
Õpilasesinduste Liit kutsus kokku Riigikokku diskussioonile osapooled, et arutada kõrghariduse juhtumit ning otsustada, kas maksustada Eestis kõrgharidus või mitte.
•   Riigikogu diskussioonis osalevad huvigrupid:
1.     Tööandjate Keskliit
2.     Üliõpilaskondade Liit
3.    Haridusministeerium
4.    Ülikoolide õppejõud, rektorid
5.     Õpilasomavalitsuste Liit
6.    Riigikogu liikmed
Tegevused
Kodune ülesanne: koostada huvigrupi seisukohti kajastav argument.
•    Igal grupil on aega 10 minutit, et arutada läbi koostatud argumendid ja valmistada ette lühike argumenteeritud sõnavõtt Riigikogus oma huvide kaitseks.
•    Igal grupil on aega  5-7 minutit, et esitada Riigikogus oma arvamus probleemist ning veenda Riigikogu liikmeid kõrghariduse maksustamises või mitte
•    Riigikogu liikmed kuulavad tähelepanelikult kõiki osapooli, tehes vajalikke märkmeid. Esinedes viimasena, annab Riigikogu liikmete esindaja teada nende otsusest, seda argumenteeritult põhjendades.
•    Oma kogemusest artikli, uudisloo kirjutamine.